Jaapan
-
Puulehepäeviku sissekanne 3.4: Jaapan, Nozawa. Vihmastest käikudest ja toidust
Kui hallid pilved katavad taeva ja maa Originaalpostitus juuli, 2019, täiendatud novembris, 2023 Käesoleva (2023) aasta end haruharva näitava päikesega suvi ja ka sügis pani mind selle peatüki kirjutamist pidevalt edasi lükkama. Masendav lihtsalt, kõik niigi hall ja märg ja nüüd veel kirjuta ka vihmastest päevadest? Mis sest, et Jaapanis oli ka siis soe, isegi varahommikul üle 20 kraadi. Tol varahommikul, kui olime otsustanud ühe vabatahtlikuga, fotograafist prantsuse tüdrukuga minna esimest korda küla hommikuturgu külastama, oli üks esimesi kordi, kui olin pannud jope selga. Harjumatult jahe oli ja vihmamärg. Vihm ei olnud mägedes haruldus ning iga kord tekitas see mäenõlvade ümber suuri valgeid udupilvi, mis peaaegu kogu vaatevälja katsid. Tihti…
-
Puulehepäeviku sissekanne 3.3: Jaapan, Nozawa, Hokuryu järv
Onsenitest ning ujumisest jumalate palge all Originaalpostitus juuli, 2019. Täiendatud juunis, 2023. Esimene tööpäev Minu esimeseks tööülesandeks oli rohimine – üks kahe parkimisplatsi vaheline väike rohuplats, millel olev umbrohi kõrgus juba pea põlvini. Tööajaks oli muidu 3 tundi päevas, 5 päeva nädalas, kokku 3 nädalat. Workaways üldiselt oli vaikne kokkulepe, et kui vabatahtliku töö andja süüa ei pakkunud, siis oli tööajaks 3-4h päevas, toitlustuse korral ka 5h päevas. Mõnikord oli toidukordi (mujal) 1-2, mõnikord kõik kolm. Sõltus pakkuja võimalustest ja kokkulepetest. Selle rohimisega ei olnud ka muidugi midagi sirgjoonelist – mõte oli tegelikult, et ma teen platsi täiesti taimevabaks, mina aga hakkasin kohe vaatama, kuidas ma “lilli” saan säilitada –…
-
Puulehepäeviku sissekanne 3.2: Jaapan, Nagano prefektuur, Nozawa onsen
Nozawa muinasjutuküla avastamine, sekka mõned kummalised momendid Originaalpostitus 7. juulil 2019 (uuendatud 4. juunil 2023) Kirjutamisest on vahepeal niipalju aega mööda läinud. Viimane postitus lausa oktoobris! Täna, originaalpostitusest peaaegu 4 aastat hiljem (päriselt?!) on aga juba juunikuu, ja täiskuu (Amburis, keda huvitab), taustaks mängib Debussy Clair de Lune ning on aeg see peatükk siin lõpuni viia. Edasine juba 2019. a kirja pandu (pisikeste parandustega). Vaatasin vahepeal ka, mida olin oma reisil kaasasolevasse päevikusse kirjutanud. Ma ikka aegajalt panin oma mõtteid kirja – seda oli eriti hea just rongis teha, kuna ei raputanud niipalju kui bussis. Teel Nozawasse kirjutatu tuletas mulle meelde ühte kummalist stseeni, mida Iiyama rongis nägin. Nimelt, minust teisel…